Kiirete muutuste ja suure ebamäärasuse ajal pole tagasiside ainult edu võti, vaid lausa ellujäämisvahend. Regulaarselt antud tagasiside loob turvatunnet ja annab jõudu. Aga kuidas pingeolukorras tagasisidet anda ja vastu võtta?
Tagasiside paradoks: me tahame ja kardame tagasisidet anda ja saada
Kas oled tundnud seda veidi õõnest tunnet kõhus, kui juht ütleb sulle: „Ma tahan sinuga rääkida.“ Või siis oled muutunud ärevaks, kui sul on vaja anda kellelegi tagasisidet seoses teie koostööga? Tagasiside muudab meid haavatavaks ja me tajume seda nii tagasisidet saades kui andes – seda juhul, kui hoolime teisest inimesest, ja ka siis, kui sõltume temast. See käib nii positiivse kui ka kriitilise tagasiside kohta, kuid viimase puhul on riskid suuremad ja seega ka emotsioonid tugevamad. Haavatav olemine tähendab julgust võtta risk ja kuulata avatud südamega teise inimese mõtteid ja tundeid, isegi siis, kui see võib ohustada meie identiteeti ehk arusaama sellest, kes ma olen.
Oskus tagasisidet toetavalt anda ja avatult vastu võtta on kulla hinnaga
Pingeolukorras on oskus teadlikult tagasisidet anda ja vastu võtta kriitilise tähtsusega. Halvasti antud tagasiside ühelt poolt ja võimetus tagasisidet vastu võtta teiselt poolt parimal juhul lihtsalt ei loo soovitud muutust, aga halvimal juhul võimendavad juba puhkenud kriisi või konflikti. Avatud olemine on positiivse muutuse eelduseks. Selleks et suuta olla avatud nii tagasiside andjana kui ka vastuvõtjana, on vaja endas teadlikult arendada vastavaid oskusi, et toetavad oskused oleksid piisavalt automaatsed hetkel, mil neid reaalselt vaja läheb.
Suurte muutustega kasvab pinge ja pinges olles lülitub meie aju (ja keha) ellujäämisrežiimile, keskendudes võitle-või-põgene-reaktsioonile. Aju osad, mis on seotud loovuse, mõtlemise ja mäluga, on suuremal või väiksemal määral pärsitud. Seega toimib meie aju vaid osalisel võimsusel ja rakendab minevikumustritest lähtuvat autopilooti.
Selleks et see autopiloot ei juhiks meid võssa, on oluline treenimine, mis tugevdab edu tagavaid käitumismustrid. See on sama nagu spordis: kui teatud liigutus on lihasmälus, siis suudame seda teha ilma sellele mõtlemata.Suhtlemisoskusi me treenime iga päev kõikides suhtlemisolukordades. Mida rohkem me teatud viisil käitumist kordame, seda enam see kinnistub. Kui näeme, et mingi käitumine ei too soovitud tulemust, siis on mõistlik seda teadvustada, märgata, mis ei toiminud ning siis katsetada uutmoodi. Seega mida varem oma käitumismustreid teadvustame ja teadlikult muudame, seda lihtsam on saavutada edu.
Lihtsad, aga mõjusad asjad, mida pingeolukorras tagasisidet andes ja vastu võttes silmas pidada
ANDES TAGASISIDET:
- Märka positiivset ja anna positiivset tagasisidet nii sagedasti kui võimalik.
- Anna tagasisidet esimesel võimalusel.
- Ole hooliv teise poole suhtes (lähtu soovist: ma tahan aidata sul õnnestuda).
- Väljenda ennast selgelt ja hinnanguvabalt (kasuta mina-keelt).
- Märka ja teadvusta tundeid („Ma tunnen…“, „Mulle paistab, et sa tunned…“). See loob avatust ja toetab kohalolu.
- Valmistu tagasiside andmiseks (tööta läbi negatiivsed tunded ja sõnasta oma sõnum selgelt ja hinnanguvabalt).
SAADES TAGASISIDET:
- Kuula sooviga mõista.
- Teadvusta, et tagasiside väljendab tagasiside andja vajadusi. Keskendu sellele, mis on tema vajadus ning kas ja kuidas saad aidata tal seda rahuldada.
- Teadvusta oma arengueesmärke ja kuula tagasisidet läbi prisma: kuidas see aitab mul areneda?
- Ole kontaktis oma väärtustega, nt hoolimine, areng, uudishimu, koostöö. Saad seda teha, korrates mõttes: „Ma hoolin“, „Ma soovin areneda“ , „Olen uudishimulik“, „Soovin teha koostööd“.
- Praktiseeri kohalolu. Teadvusta, mis on sinu ebamugavustundest vabanemise strateegiad (nt vihastamine, süüdistamine, tuimaks muutumine, teesklemine, et olukord ei valmista ebamugavust) ja harjuta nende mitte rakendamist. Selle asemel ole kohal ja avatud.
Enne eesseisvat tagasisidevestlust soovitan testida oma valmisolekut tagasiside andmiseks, kaustades Brené Browni hooliva tagasiside andmise checklist’i (inglise keeles).
